Ka Makedoonia on juba Eestist edumeelsem

Tulin just hetk tagasi Välispoliitika instituudist, kus lühikese ettekandega esines Makedoonia peaminister Nikola Gruevski. Mitmeski mõttes Partsi meenutav – 36-aastasel peaministriks saanud, rabedas inglise keeles, aga enesekindlalt ette kantud müügikõne Makedoonia soovist saada lähiajal võimalikult palju välisinvesteeringuid. Rahandusminister oli ta vist juba 30-aastaselt ning täna on tema erakonnal (Vnatrešno-Makedonska Revoluciona Organizacija–Demokratska Partija za Makedonsko Nacionalno Edinstvo või VMRO–DPMNE) Makedoonias suurim toetus, mida ükski poliitiline erakond peale iseseisva Makedoonia riigi tekke on omanud. Muuseas kuulus 2004. aastal traagiliselt mägedes lennukiõnnetuses hukkunud president Boris Trajkovski samasse erakonda. Igatahes võimekas tüüp tundus lähedalt.

Olulisem kui härra ise, oli sõnum, mida ta kandis.

2000.-2003. aasta lõpuni töötasin ma Eesti Kaubandus-Tööstuskojas. Mingil hetkel sai seal töötades üheks mulle isiklikult enam meeldivaks ülesandeks välisriikidest Eestisse ja Kaubanduskotta saabunud äridelegatsioonidele Eesti majanduskeskkonnast ülevaatlike ettekannete tegemine. Loomulikult peale kolmandat korda oli kõik juba peas – alustad rahareformist, erastamisest, maareformist, õiguskeskkonnast, kapitali vabast liikumisest ja lõpetad ettevõttesse reinvesteeritud kasumi 0% maksustamisega (st maksustamise momendi edasi lükkamisega kasumi ettevõttest väljaviimiseni) – kirsiks tordi peal oli alati tore rääkida Eesti tärkavast IT majandusest, kiiresti arenevast infrastruktuurist. Uskuge mind, Eestist rääkida ülivõrretes ei olnud toona ainult palgatöö, vaid see kõik tunduski nii. Et meil on väike, aga tore riik, kus ei kardeta väljakutseid ja võetakse kõik ette suurelt ja ambitsioonikalt.
Üleüldse on mul seal töötatud aja ja selle organisatsiooni üle väga hea meel.

Täna Gruevski ettekannet kuulates tabasin end mõttelt, mis on mind viimase aasta-pooleteise jooksul korduvalt külastanud. Me pole Eestis viimase seitsme aasta jooksul mitte midagi teinud.

Ansip lubab 22% füüsilise isiku tulumaksu peal suusatades viia meid Euroopa viie kõige jõuakama riigi hulka. Ma tuletan meelde, et vaatamata Tallinnas kesklinnas pilvipiiri nihutavatele betoon- ja terashoonetele oleme täna endiselt Euroopa mitte ainult ühed õnnetuimad, vaid ka vaeseimad. Võtke Eesti mediaanpalk ja püüdke sellega Londoni keskpärases kohvikus midagi osta. Häda on lihtsalt selles, et Ansipi imeline poliitika ei ole enam ammu ainulaadne, samuti nagu pole enam ka 0% kasumimaks ettevõttesse jäetud või reinvesteeritud kasumile. Tagasi Makedoonia juurde –
1. jaanuarist käesoleval aastal on Makedoonias nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul tulumaks 12%, järgmisest aastast 10%. Sarnaselt Eestile on ettevõttesse jäetud või reinvesteeritud kasum maksustatud 0% maksuga. Lisaks eksisteerib muid arvukaid soodustusi (käibe-, maamaks, arendustoetused jm) välisinvestoritele. Ja mis vast kõige huvitavam – selle otsa sattusin siis, kui Paltsu linnavalitsuse aegu sai mõeldud laiemalt Tallinna internetiseerimise peale – 95% ulatuses katab Makedooniat wifi, sh muidugi kõik 460 kooli (tagantjärgi leidsin FTst sellise nupu. Selle kõige kõrval on meie füüsilise isiku tulumaksu langetamise kui mingi ilmaime peal ratsutamine üsna vaimuvaene.

Päeva lõpuks tuleb muidugi möönda, et ega see ainult Ansipi viga pole. Tõesti ei ole Eestis seitse aastat ühtegi uut mastaapset ideed ellu viidud. Laari esimese valitsuse flat-tax, 2000. aasta tulumaksuseadus, sellele vist ajaliselt eelnes telkode arengule aluse pannud telekomideseadus ja pankade rootslastele minek – hiljem on olnud vaikus. Tänane majanduskasv pole mitte Ansipi valitsuse ajal langetatud 1-2% tulumaksu, vaid rootsi pensionäride raha odav ülepakkumine. Ansipi või tegelikult kogu poliitilise eliidi asi on välja pakkuda reaalseid lahendusi, mis aitaks toota seda lisaväärtust, millega rootsi pensionäride käest võetud laene oleks võimalik hakata eesti rahval tagasi maksma. Muidu on oht, et tänasest kehvema majanduskonjunktuuri juures kukub peaministri näolt Ansipi mask maha ja käes on jälle “tegus” Siimanni valitsus. Või noh, täna ju ongi Siimanni valitsus, ainult et majanduskasvuga on neil vedanud.

  • jah, aitäh

    Makedoonia president sõidab Beckhamilt varastatud autoga:)